| ||||
| ![]() |
Kommunikatsioon. Verbaalne ja mitteverbaalne. Sümbolid ja signaalid
Kui kindlaid, selgeid ja üheseltmõistetavaid signaale ja korraldusi me anname oma igapäevaelus meid ümbritsevatele kolleegidele-kaaslastele, pereliikmetele? Iga sõnum saab olla täpselt nii hea, kui on selle sõnumi sisu, ehk teisisõnu, märk peab rääkima ka tõelisest ja tegelikkuses peegelduvast. Tegelikku ja reaalset mõtet peavad kandma ka igapäevased sõnumid. Lihtsad, selged ja üheseltmõistetavad. Kommunikatsioon, sõnum koosneb:
Huvitav, kõrgeks see mustade nõude virn seal kraanikausis võib kasvada? Kas mina pean sinu eest homme kooli minema? Welcome to Estonia… Siia said kirja mõned näited sõnumitest ja signaalidest, mida me päevast päeva üksteisele anname ja vastu võtame, mille tähendust me ju enam-vähem isegi mõistame, aga mis sõnumite kui signaalidena panevad meid lihtsalt õlgu kehitama. No ja siis… Üks teine näide. Suvel kiusasin kauni, üksiku Lõuna-Eesti järve ääres pardiperet. Vabanduseks siinkohal, et kala ei võtnud ja ujuda ja päikest võtta ka ei viitsinud. Jalutasin lihtsalt rahulikult ümber järve, kui kaldaäärsest rohust kostus prääks! ja emapart kaldast kaugenes. Prääks-prääks! ja poegade rivi emapardi järele moodustus. Kord nagu kroonus. Kükitasin ja vaatasin, kuidas pardipere eemale ujus, rahunes, ja jälle kaldasse sööma siblis. Tõusin vaikselt, liikusin edasi ja kogu protsess kordus punktuaalse täpsusega. Signaalid, käsklused ja nende kohene, tingimusteta täimine. Isegi visatud küpsis, mis linnapardid oleks pöördesse ajanud, ei murdnud selle "meeskonna" signaalide ja nende täitmise distsipliini. Konkreetsed ja arusaadavad sõnumid tagavad looduses meeskondade toimimise ja ellujäämise. Emotsionaalsed ja solvunud heietused pardiemalt, nagu jälle see mõttetu rebane luusib seal kaldal. No kaua võib, viiks perekonna kindla hukuni. Pardiema teadis kommunikatsiooni ABCd: Accuracy – täpsus Kui kindlaid, selgeid ja üheseltmõistetavaid signaale ja korraldusi me aga anname oma igapäevaelus meid ümbritsevatele kolleegidele-kaaslastele, pereliikmetele? Nojah, aga meil pole ju vaja ellu jääda. Kas tõesti? Kahetunnised juhatuse koosolekud, mille memot hiljem koostades jääme hätta, küsides endalt, mis siis tegelik sõnum oli. Regionaalsed firmade nõupidamised, väljasõiduga looduskaunisse kohta, kulutades terve päeva firma potentsiaalset põhitegevuse ressurssi. Ja mille lõppedes meeskonna lihtliikmed vaatavad suitsunurgas üksteisele otsa, silmis paanika ja hirm – mida me siis nüüd tegelikult tegema peame? Pardiema silmis oleks see meeskond hukule määratud. Märk peab rääkima tõelisest Kui ilmus märk Welcome to Estonia, vaatas enamik meist, et vahva latakas, aga las ta siis olla. Kui hakati märki ehk sõnumit lahti seletama, alles siis saime aru, mis oli selle signaali tegelik mõte: tutvustada Eestit ja tuua meile maksujõulisi turiste. Positively transforming. Ma pole siiani päris kindel, kas ma seda hüüdlauset õigesti kirjutada ja hääldada oskan. Ja mida ta ikkagi tähendab. Teine sama valdkonna sõnum: MTVs jooksnud klipp öisest peomöllust Tallinna ööklubides täitis oma eesmärgi liigagi hästi. Lõi pealinna lausa umbe sõnumi sihtgrupist, briti poissmeestest. Iga sõnum saab olla täpselt nii hea, kui on selle sõnumi sisu, ehk teisisõnu, märk peab rääkima ka tõelisest ja tegelikkuses peegelduvast. Parimast, mis meil on ja kes meil on. Poom, Pärt, Kirsipuu, Meri. Eesti inimestest ja nende saavutustest. Sama tegelikku ja reaalset mõtet peavad kandma ka igapäevased sõnumid. Lihtsad, selged ja üheseltmõistetavad. Alati saab öelda lihtsamalt Kuulus kirjanik E. Hemingway sai noore ajakirjanikuna töötades hea vihje oma bossilt. Sinu sõnum peab olema nii lihtne, et sellest saab aru ka kõige rumalam inimene. Antud juhul kukkus seeme, lihtne ja selge sõnum, viljakasse mulda. Igapäevases kommunikatsioonis saame võtta siit eeskuju ja kasutada üheselt mõistetavaid sõnumeid: pese palun nõud, õpi homseks ära, telli printerile tahm… Lihtsuses peitub võlu. | ||